Kui laps ei suuda keskenduda: mida vanem saab kodus teha

„Ta lihtsalt ei keskendu.“

Seda kuulevad lapsevanemad üsna sageli. Mõnikord ütleb seda õpetaja, mõnikord märkab vanem ise, et kodutöö venib tundidepikkuseks, laps tõuseb pidevalt laua tagant või tundub, et iga väiksemgi asi viib tähelepanu mujale.

Aga keskendumisraskuse taga võib olla väga erinevaid põhjuseid.

Laps ei pruugi ülesandest aru saada. Tal võib olla raske tegevust alustada. Ülesanne võib tunduda korraga liiga suur. Ta võib olla koolipäevast väsinud, vajada enne istumist rohkem liikumist või olla keskkonnas, kus tähelepanu hoidmine ongi keeruline.

Seetõttu ei ole kõige olulisem küsimus alati „Kuidas panna laps keskenduma?“, vaid hoopis:

„Mis teeb keskendumise selle lapse jaoks praegu raskeks?“

Keskendumine ei ole lihtsalt tahtejõu küsimus

Lapse tähelepanu ei tööta igas olukorras ühtemoodi.

Ta võib suuta väga pikalt ehitada LEGOdest, joonistada või tegeleda mänguga, mis talle huvi pakub, kuid väsida kiiresti ülesande juures, mis nõuab palju lugemist, meeles hoidmist või pingutust.

See ei tähenda, et laps „tegelikult oskab küll keskenduda, kui ainult tahab“.

Erinevad tegevused esitavad ajule väga erinevaid nõudmisi.

Õppimise ajal peab laps sageli korraga:

• kuulama või lugema tööjuhendit;
• saama aru, mida temalt oodatakse;
• hoidma infot meeles;
• meenutama varem õpitut;
• valima sobiva lahendusviisi;
• oma tegevust kontrollima;
• parandama vea ja proovima uuesti;
• ning samal ajal hoidma tähelepanu ülesandel.

Kui mõni neist osadest on lapse jaoks keeruline, võibki kõrvalt paista, nagu ta lihtsalt „ei keskenduks“.

Enne kui keskendumist harjutama hakata, vaata, kus raskus tekib

Eripedagoogina vaatan ma keskendumisraskuse puhul alati laiemalt kui ainult seda, kui kaua laps ühe koha peal istuda suudab.

Mõnikord annab juba olukorra jälgimine päris palju infot.

Kas laps saab ülesandest aru?

Kui laps loeb sama tööjuhendit mitu korda, kuid ei tea ikka, mida teha, ei pruugi küsimus üldse olla tähelepanus.

Näiteks võib töövihikus olla kirjas:

„Loe tekst läbi, jooni alla tegelaste nimed ja kirjuta vihikusse kolm lauset peategelase kohta.“

Laps võib teksti küll läbi lugeda, kuid unustada järgmise sammu või mitte mõista, millist infot ta peaks tekstist otsima.

Kõrvalt võib tunduda, et ta vaatab aknast välja või hakkab pliiatsiga mängima, sest ei viitsi tööd teha. Tegelikult ei pruugi ta lihtsalt teada, kuidas ülesannet alustada.

Sellisel juhul ei aita tingimata käsk „Keskendu nüüd!“. Palju rohkem aitab see, kui tööjuhend koos väiksemateks sammudeks jagada.

Kas ülesanne on lapse jaoks liiga pikk?

Täiskasvanule võib „tee matemaatika ära“ tunduda täiesti selge korraldus.

Lapse jaoks võib see aga tähendada tervet lehekülge ülesandeid, millest osa tunduvad rasked ja mille lõpp ei paista.

Suur ja ebamäärane ülesanne tekitab kergesti olukorra, kus laps lükkab alustamist edasi.

Selle asemel võib öelda:

„Alustame ülesannetest 3 ja 4.“

Kui need on tehtud, vaatate edasi.

Väiksem tööosa aitab lapsel näha, kust alustada ja millal üks etapp saab valmis.

Kas probleem on keskendumises või töö alustamises?

Need ei ole päris sama asi.

Mõni laps suudab pärast alustamist üsna hästi töötada, kuid just esimese sammu tegemine võtab väga kaua aega.

Ta teritab pliiatsit, otsib kustukummi, läheb vett võtma, räägib millestki muust või ütleb, et ei tea, mida teha.

Sellisel juhul tasub tähele panna, mis juhtub hetkel, mil laps peaks tööga alustama.

Abi võib olla väga konkreetsest algusest:

„Ava töövihik leheküljelt 24.“

Seejärel:

„Loe esimene ülesanne mulle ette.“

Alles pärast seda tuleb järgmine samm.

Mõnikord ei vajagi laps abi kogu kodutöö jooksul. Ta vajab abi selleks, et töösse sisse saada.

Kas laps on lihtsalt väsinud?

Ka see on oluline küsimus.

Koolipäev nõuab lapselt pidevalt tähelepanu: kuulamist, juhiste järgimist, teistega arvestamist, ümberlülitumist ühelt tegevuselt teisele ja oma käitumise juhtimist.

Koju jõudes võib tema võime veel üheks pikaks keskendumist nõudvaks tegevuseks olla lihtsalt väiksem.

Seetõttu ei pruugi kohe pärast kooli laua taha saatmine olla iga lapse jaoks parim lahendus.

Mõni laps vajab enne:

• söömist;
• vaikset omaette olemist;
• liikumist;
• õues käimist;
• või lihtsalt väikest pausi koolipäeva ja kodutöö vahele.

Tasub jälgida, millisel ajal on sinu lapsel õppimiseks kõige rohkem jõudu, mitte lähtuda ainult sellest, millal oleks täiskasvanule kõige mugavam kodutöö tehtud saada.

Lapse keha võib vajada enne mõtlemist liikumist

Kui laps niheleb, tõuseb pidevalt püsti või tundub laua taga rahutu, ei tähenda see alati, et teda tuleb õpetada kauem paigal olema.

Mõne lapse jaoks aitab hoopis see, kui ta saab enne õppimist liikuda.

See ei pea tähendama pikka trenni.

Võib proovida näiteks:

• väikest jalutuskäiku;
• õues jooksmist;
• hüppamist;
• ronimist;
• pallimängu;
• mõnda lühikest liikumisharjutust.

Oluline on vaadata lapse enda reaktsiooni.

Ühele lapsele aitab aktiivne liikumine enne õppimist keskenduda. Teine muutub pärast tugevat möllamist hoopis veel energilisemaks ja vajab rahulikumat üleminekut.

Üht universaalset lahendust siin ei ole.

Tee õppimise keskkond võimalikult lihtsaks

Mõnikord püüame lapselt nõuda head keskendumist keskkonnas, kus isegi täiskasvanul oleks raske tööd teha.

Telefon laual, teler taustal, mänguasjad kõrval, õde-vend jutustab ja samal ajal on arvutis lahti mitu muud akent.

Kõik lapsed ei reageeri segajatele ühtemoodi, kuid keskendumisraskuse korral tasub vähemalt proovida muuta töökoht võimalikult rahulikuks.

See ei tähenda, et tuba peab olema täiesti tühi.

Pigem võiks tööhetkel nähtaval olla eelkõige see, mida parasjagu vaja läheb.

Kui tehakse matemaatikat, võib laual olla töövihik, pliiats ja vajalik abivahend. Kõik muu võib selleks ajaks kõrvale jääda.

Üks ülesanne korraga

See on üks lihtsamaid muudatusi, mida kodus proovida.

Kui lapsel on ees terve õhtu ülesanded, võib nende hulga nägemine juba enne alustamist väsitada.

Kirjutage näiteks paberile:

1. Matemaatika ülesanded 3–4
2. Eesti keele lugemine
3. Koolikoti pakkimine

Kui esimene osa on tehtud, saab selle maha tõmmata.

Nii ei pea laps kogu õhtu plaani korraga peas hoidma.

See on eriti abiks lapsele, kellel on raske meeles pidada mitut juhist või tegevust korraga.

Kas taimer aitab?

Mõne lapse puhul väga hästi, teise puhul üldse mitte.

Taimeri mõte ei ole sundida last kindla arvu minuteid paigal püsima. See võib hoopis aidata muuta tööaja lapse jaoks nähtavaks.

Näiteks võib kokku leppida:

„Töötame natuke aega ja siis teeme pausi.“

Kui lapse jaoks töötab paremini lühike tööaeg, alustage lühemalt. Kui ta suudab rahulikult pikemalt töötada, ei ole põhjust teda keset head tööhoogu pausi tegema sundida ainult sellepärast, et taimer helises.

Eesmärk ei ole järgida ühte kindlat süsteemi, vaid leida rütm, mis aitab lapsel tööd teha.

Küsi vähem „Miks sa ei keskendu?“ ja rohkem „Kus sa kinni jäid?“

See väike sõnastuse muutus võib anda lapse kohta palju rohkem infot.

Kui küsida:

„Miks sa jälle ei keskendu?“

ei oska laps sellele enamasti vastata.

Kui aga küsida:

„Näita mulle, millise koha peal sa enam ei teadnud, mida teha.“

võib tulla hoopis konkreetne vastus.

„Ma ei saanud sellest lausest aru.“

„Ma ei mäleta, kuidas seda arvutati.“

„Ma ei tea, mida siia kirjutada.“

„Neid on nii palju.“

Sellest punktist saab juba last päriselt aidata.

Keskendumisoskus ja eneseregulatsioon

Keskendumist mõjutab ka see, kui hästi laps oskab märgata oma keha ja enesetunnet.

Kas ta tunneb ära, et ta on väsinud? Kas ta oskab enne ülesande juurde tagasi minemist korraks rahuneda? Kas ta teab, milline liikumine või hingamine teda aitab?

Neid oskusi saab harjutada.

Ka meie laste meelerahu tundides tegeleme sellega, et laps õpiks oma keha ja enesetunnet paremini märkama ning leiaks erinevaid võimalusi enda rahustamiseks ja reguleerimiseks.

Tundides kasutame selleks muu hulgas jooga- ja hingamisharjutusi, liikumist ja erinevaid eneseregulatsiooni toetavaid tegevusi.

See ei tähenda, et jooga või hingamisharjutus lahendaks õppimisraskuse. Küll aga võib lapsel olla õppimisel lihtsam, kui tal on rohkem oskusi enda seisundit märgata ja juhtida.

Lastejooga sisust olen pikemalt kirjutanud ka artiklis „Lastejooga – millal ja miks?“.

Millal võiks kodustest muudatustest mitte piisata?

Kõigil lastel on aeg-ajalt päevi, mil õppimine ei suju.

Muretsemiseks ei ole põhjust ainult sellepärast, et laps ühel õhtul kodutööd teha ei taha või vajab mõnikord rohkem suunamist.

Lähemalt tasub olukorda vaadata siis, kui raskus on püsiv ja korduv.

Näiteks kui:

• õppimine võtab regulaarselt väga kaua aega;
• laps vajab peaaegu kogu aeg täiskasvanut enda kõrvale;
• õpetaja märkab sarnaseid raskusi ka koolis;
• lapsel on raske tööjuhenditest aru saada;
• keskendumisraskusega kaasnevad lugemis-, kirjutamis- või matemaatikaraskused;
• laps õpib palju, kuid tulemused ei vasta tehtud pingutusele;
• kodutöö põhjustab peaaegu iga päev tugevat vastuseisu või konflikti;
• laps ise on õppimise pärast õnnetu või hakkab ütlema, et ta „ei oska nagunii“.

Sellisel juhul tasub vaadata, mis raskuse taga tegelikult toimub, mitte ainult proovida last veel rohkem keskenduma panna.

Mida eripedagoog sellises olukorras vaatab?

Eripedagoogi juures ei vaadata ainult seda, mitu minutit laps suudab laua taga istuda.

Oluline on näiteks:

• kuidas laps tööjuhendist aru saab;
• kuidas ta ülesandega alustab;
• kui palju infot ta korraga meeles hoiab;
• mida ta teeb siis, kui vastust kohe ei tea;
• kuidas ta loeb ja loetust aru saab;
• millised baasoskused on omandatud;
• millist abi ta vajab;
• kas ta oskab oma tööd kontrollida;
• millised õppimisviisid teda kõige rohkem toetavad.

Vahel selgub, et keskendumisega näiv raskus on seotud hoopis lugemise, tööjuhendi mõistmise või mõne õpioskusega.

Vahel vajab laps rohkem abi oma töö korraldamisel.

Ja mõnikord ongi tähelepanu hoidmine üks neist oskustest, mida tuleb teadlikumalt toetada.

Kui sa ei ole kindel, millest lapse õppimisraskus tuleb, võid mulle kirjutada ja kirjeldada lühidalt, mis kodus ja koolis toimub ning millistes olukordades on raskust kõige rohkem märgata.

Minu eratundide lehelt saad lähemalt lugeda ka sellest, millist individuaalset tuge Chinglys pakun.

Kõige olulisem ei ole panna last iga hinna eest kauem laua taga istuma. Olulisem on aru saada, mis aitab just sellel lapsel õppimisega paremini toime tulla.