Eelmises artiklis kirjutasin sellest, kuidas toetada lapse lugemisoskuse arengut. Lisaks puudutasin teemat, kuidas lastelt nõutakse liiga vara head lugemisoskust. See omakorda seab pinge alla nende vanemad. Nii jõuavad minuni tihti ära hirmutatud vanemad, kellele on lasteaiast või teiste vanemate poolt selgeks tehtud, et laps peab enne 1. klassi minemist lugeda oskama. Nii saadetakse neid lapsi logopeedide, eripedagoogide ja muude spetsialistide juurde. Loomulikult on õige toetamine teadliku spetsialisti poolt lapsele kasulik. Siiski teeme siis selgeks, kuidas asjad laste arenguvõtmest tegelikult paistavad ja langetame hirmu vanemate õlgadelt.
Üle maailma on erinevates riikides läbi viidud mitmeid uuringuid, kus võrreldakse lapsi, kes on õppinud varakult (näiteks viie aastaselt) lugema ning kes alles koolieas. Erinevate uuringute tulemustest selgub, et esimese kooliastme (tihti juba 1.klassi) lõpuks on need lapsed jõudnud samale lugemisoskuse tasemele (mõnel juhul ka hilisemad alustajad saavutanud paremaid tulemusi). Niisiis kinnitab see fakti, et laste areng ei ole maraton, kus esimene on võitja. Igal lapsel tuleb lasta areneda omas tempos ja jõuda nii parima tulemuseni.
Lisaks on laste 1. klassiks vajalik oskus see, et laps oskab kokku häälida/lugeda 1-2 silbilisi sõnu ja lühikest lihtsat lauset. Selleks on oluline, et laps tunneks tähti ja häälikuid, kuid ei pea lugema jutukesi.
Loomulikult nõuab lugemisoskuse areng ka täiskasvanute poolset toetust ja harjutamist. Sealjuures tuleks lähtuda aga oma lapse huvidest ja tasemest ning mitte võrrelda enda last teiste lastega. Kuidas lapse lugemisoskust oskuslikult toetada, loe täpsemalt SIIT.
Lisa kommentaar