Kõige sagedasem teema, millega minu poole pöördutakse, on laste lugemisoskuse areng. Kuna Eesti lastelt oodatakse tihti lugemisoskuse head taset juba enne kui tavaarengu järgi see toimuma peaks, siis tahavad vanemad anda endast kõik, et laps läheks kooli hea lugemisoskusega. Tihti ei pöördu aga vanemad spetsialistide poole ning saavad abi inimestelt, kes tegelikult lugemisoskuse arengu tausta ei tunne. Seetõttu levib palju valesid arusaamu, mis tegelikult lugemisoskuse arengut hoopiski pärsivad. Järgnevalt toon välja, kuidas toetada oskuslikult lapse lugemisoskuse arengut ning mida kindlasti vältida.
1. ALUSTA JUBA VARAKULT LAPSELE ETTELUGEMISEGA
Ettelugemine võiks saada lapsele rutiiniks juba pisikesest peale. Näiteks kuuleb ta igal õhtul enne uinumist mõne jutu. Kuna laste jaoks võrdub selline rutiin turvalisusega, siis saavad raamatud ja lugemine nende jaoks ka kiiremini paremateks sõpradeks.
2. RAAMATUD PEAVAD OLEMA PÕNEVAD
Olgu tegu siis sellega, et raamatus on põnevad pildid või loeb täiskasvanu raamatut ette lõbusalt. Lisaks haakub see ka esimese punktiga, sest mida rohkem laps väiksest peale raamatutega kokku puutub, vanemaid lugemas kuuleb või näeb, seda rohkem pakuvad raamatud ka talle huvi.
3. LUGEMISELE JÄRGNEB ALATI ARUTLUS
Et toetada oskust ka loetud või kuuldud teksti mõista, on oluline seda oskust ka varakult lapsele õpetada. Selleks sobivad ka kõige lihtsamad teksti taastavad küsimused (nt: “Kuhu see tüdruk läks?”, “Mis sa arvad, miks ta sinna läks?”, “Kas sina oleksid ka sinna tahtnud minna?”). Neid küsimusi võib esitada kasvõi iga lõigu järel, eriti väiksemate kuulajate/lugejate puhul. Arutlus aitab lapsel olla rohkem loetu/kuuldu sees ja hoida tähelepanu õiges kohas.
4. LAIENDA LAPSE SÕNAVARA
Kuna sõnade kokkulugemisel on üks oluline etapp sõna äratundmine, siis toetab lai sõnavara ka soravamat lugemist ja teksti mõistmist. Niisiis võib vabalt oma lapsega rääkimisel kasutada erinevaid sünonüüme ja ka keerulisemaid sõnu. Lapsed haaravad sõnavara tohutult kiiresti ning seetõttu ei pea piirduma lapsega rääkimisel ainult tuttavate sõnade kasutamist. Kuna lapsed on ka tohutult uudishimulikud, siis küsivad nad tihti ise, mida mõni sõna tähendab. Kui tekib kahtlus, kas laps öeldut mõistis, siis võib talt alati ka küsida: “Kas sa tead, mida see sõna tähendas?”.
5. ÜTLEME HÄÄLIKUID NAGU NEED SÕNU LUGEDES KÕLAVAD
Paljudele lastele saab sõnade kokkulugemisel probleemiks see, et nad kasutavad tähti hääldades tähenimetusi. Niisiis ole tähelepanelik, et laps ei ütleks näiteks “R” asemel “ER” (muidu tuleb “rool” asemel kokku “erool“), “L” pole “EL” (muidu tuleks “kala” asemel “kaela”) jne.
6. ÄRA SUNNI LAST ÕPPIMA!
Kõige suurem karuteene lapse lugemisoskuse arendamiseks on selle oskuse sundimine. Kui lapsele seostub lugemine sundimisega, siis ei hakka lugemine talle suure tõenäosusega kunagi meeldima. Kõige tähtsam osa õppimisel on õpimotivatsioon, mis peab algama lapsest endast, mitte toimuma kellegi teise soovi põhjal. Seetõttu on oluline teha lugema õppimine võimalikult mänguliseks ja siduda lapse soovidega.
Lisa kommentaar