Vabastav hingamine võib esimest korda kõlada natuke salapäraselt. Mida seal kaks tundi tehakse? Kas peab oskama kuidagi „õigesti“ hingata? Ja mis siis saab, kui ma pole kunagi midagi sellist proovinud?
Tegelikult ei pea enne oskama midagi. Küll aga on hea teada, mis sind hingamisrännakul ees ootab.
Chingly Stuudios toimuvad regulaarselt vabastava hingamise rännakud ning eriti pimeda aja saabudes märkame, et nende vastu tekib rohkem huvi. Võib-olla on selles midagi väga loomulikku – kui väljas läheb varem pimedaks ja igapäevane tempo väsitab, tekib suurem vajadus korraks peatuda ja suunata tähelepanu iseendale.
Mis on vabastav hingamine?
Vabastav hingamine on juhendatud hingamispraktika, mille keskmes on teadlik ja pikemaajalisem hingamistöö.
See ei ole mõneminutiline hingamisharjutus joogatunni alguses või lõpus, vaid eraldi praktika, kus hingamine ise ongi tunni keskmes.
Vabastavat hingamist kasutatakse enesearengupraktikana, et toetada muu hulgas närvisüsteemi regulatsiooni, stressi maandamist, kohalolu ja teadlikkust ning paremat kontakti oma keha ja emotsioonidega.
Hingamise ajal võib kogemus olla nii kehaline kui ka emotsionaalne ning iga inimese kogemus on erinev. Ka ühe inimese erinevad hingamisrännakud ei pruugi olla kunagi päris ühesugused.
Mida tunnis päriselt tehakse?
Hingamisrännak kestab tavaliselt umbes kaks tundi.
Kohtumise alguses räägib juhendaja sellest, mis ees ootab, kuidas hingamine toimub ja millele tasub tähelepanu pöörata. Samuti saab enne alustamist esitada küsimusi ning anda juhendajale teada tervisega seotud asjaoludest, mida ta peaks teadma.
Seejärel valmistutakse hingamiseks ning suurem osa tunnist toimub matil lamades.
Aktiivsem hingamistöö kestab tavaliselt umbes tund kuni 75 minutit. Selle ajal suunab juhendaja hingamist ning on kogu protsessi vältel osalejate jaoks olemas. Sageli kasutatakse hingamisrännakutel ka muusikat, mis aitab protsessi toetada.
Pikema teadliku hingamise ajal võib kehas tekkida väga erinevaid aistinguid. Võib esineda näiteks surinat, sooja- või külmatunnet, pinget või lõdvestumist. Samuti võivad esile tulla erinevad emotsioonid.
Samas ei pea hingamisrännakul tingimata midagi erilist juhtuma. Ühte õiget kogemust ei ole ning eesmärk ei ole saavutada mingit kindlat tunnet või seisundit.
Mis saab pärast hingamist?
Aktiivse hingamise järel jäetakse aega rahunemiseks ja kogemuse settimiseks.
Olenevalt juhendajast võib tunni lõpus olla ka ühine jagamisring, kus saab soovi korral oma kogemusest rääkida. Jagamine ei ole kohustuslik – vabalt võib ka lihtsalt kuulata või oma kogemuse enda teada jätta.
Juhendaja võib anda ka soovitusi selle kohta, mida pärast hingamisrännakut enda juures tähele panna ja kuidas end ülejäänud päeva või järgmiste päevade jooksul hoida.
Miks inimesed vabastavale hingamisele tulevad?
Põhjused on väga erinevad.
Mõni tuleb lihtsalt uudishimust. Mõni soovib võtta aja maha ja tulla korraks välja igapäevasest kiirusest. Mõni otsib võimalust vähendada kogunenud stressi või õppida paremini märkama seda, mis kehas ja emotsioonides toimub.
Vabastava hingamise puhul tuuakse sageli välja selle seos närvisüsteemi regulatsiooni, stressi maandamise, kohalolu ja teadlikkuse suurendamise ning eneseregulatsiooniga.
Mõne inimese jaoks jääb hingamisrännak üheks huvitavaks kogemuseks, teine tunneb, et soovib selle praktika juurde regulaarselt tagasi tulla.
Kas vabastav hingamine sobib kõigile?
Varasemat kogemust osalemiseks vaja ei ole.
Küll aga võib pikem ja intensiivsem hingamistöö mõjutada keha üsna tugevalt, mistõttu ei sobi see automaatselt kõigile.
Teatud terviseseisundite, näiteks südame-veresoonkonna haiguste, epilepsia, glaukoomi, raske astma, hiljutise operatsiooni või vigastuse ning mõnede teiste tervisemurede korral tuleb enne osalemist kindlasti juhendajaga nõu pidada.
Ka raseduse, ravimite kasutamise või vaimse tervisega seotud küsimuste puhul tasub enne registreerumist juhendajale kirjutada ja üle küsida, kas just see hingamispraktika sulle sobib.
Kui kahtled, küsi enne. Hingamisrännaku juhendaja oskab oma praktika ja konkreetse tunni järgi kõige täpsemalt nõu anda.
Kuidas hingamisrännakuks valmistuda?
Midagi erilist eelnevalt harjutama ei pea.
Enne tundi tasub süüa pigem kergelt ning jätta suurema söögikorra ja hingamisrännaku vahele veidi aega.
Selga tasub panna mugavad ja soojad riided, sest suurem osa tunnist möödub paigal lamades. Stuudios on olemas matid ja tekid.
Kõige olulisem on tulla võimalikult avatud meelega, ilma ootamata, milline sinu kogemus peaks olema.
Hingamisrännakud Chingly Stuudios Tartus
Vabastava hingamise rännakud toimuvad Chingly Stuudios Tartus regulaarselt ning neid viivad läbi meie ruume kasutavad hingamispraktika juhendajad.
Kuna erinevatel juhendajatel võib tunni ülesehitus veidi erineda, soovitame enne osalemist vaadata konkreetse tunni kirjeldust.
Kõige värskemad ajad ja registreerumise leiad alati meie tunniplaanist.
Kui pimedal ajal annab eriti tunda hoopis kehvem uni, võid lugeda ka meie varasemat artiklit: „Jooga ja uni: kuidas õhtune jooga aitab paremini magada“.
Lisa kommentaar