Mõni laps annab tunnis alati märku, kui ta millestki aru ei saa. Ta küsib, tõstab käe ja ütleb julgelt, kui ülesanne on liiga keeruline või vajab veel selgitamist. Aga kõik lapsed ei ole sellised.
On lapsi, kes pigem vaikivad. Nad vaatavad, mida teised teevad, proovivad kuidagi kaasa minna ja loodavad, et saavad ise hakkama. Kui õpetaja küsib, kas kõik said aru, noogutavad nemad koos teistega, isegi kui tegelikult jäi midagi segaseks.
Suures klassis on sellist olukorda üsna lihtne mitte märgata. See ei tähenda, et õpetaja ei hooliks või ei tahaks iga lapseni jõuda. Lihtsalt klassis on palju lapsi ja kõigil on oma tempo, oma küsimused ja oma vajadused. Kui suurem osa klassist on ülesandest aru saanud, tuleb tunniga edasi minna. Samal ajal võib mõni laps olla alles selle esimese ülesande juures ja vajada veel ühte selgitust.
Üksikuna ei pruugi see midagi tähendada. Aga kui sama asi kordub päevast päeva, võib laps hakata järjest rohkem maha jääma. Veel olulisem on see, kuidas ta ennast selle kõige juures tundma hakkab.
Sest mingil hetkel võib laps, kes tegelikult lihtsalt vajab rohkem aega või teistsugust selgitust, hakata mõtlema, et tema ei oska. Teised saavad hakkama, aga tema mitte. Ja kui selline tunne tekib, muutub õppimine juba iseenesest palju raskemaks.
Kõik lapsed ei õpi ühtemoodi
Õppimise juures ei ole oluline ainult see, kas laps jõuab õige vastuseni. Sama oluline on aru saada, kuidas ta selleni jõuab ja milline viis tema jaoks kõige paremini töötab.
Mõni laps vajab rohkem kordamist. Teine saab asjast aru siis, kui talle näidata või läbi mängida. Mõne jaoks on kõige raskem ülesande alustamine, teisel aga see, kui ülesanne on sõnastatud keeruliselt. Mõnikord on teadmised tegelikult olemas, kuid laps ei oska neid uues olukorras kasutada.
Eriti hästi tuleb see välja lugema õppimisel. Lugemine ei ole ainult tähtede tundmine või sõnade kokkuveerimine, vaid oskus saadud infot mõista ja kasutada. Kui tahad selle teema kohta lähemalt lugeda, oleme kirjutanud ka sellest, kas laps peab enne 1. klassi lugeda oskama ja kuidas toetada lapse lugemisoskuse arengut.
Kui õpetaja saab terve klassi ees töötades lapsele anda ainult piiratud hulgal individuaalset tähelepanu, siis üks ühele tunnis on võimalik võtta aega just selle konkreetse lapse jaoks. Vaadata rahulikult, mis tal juba olemas on, milles ta vajab tuge ja millise lähenemisega võiks edasi minna.
Üks-ühele tunnis on lapsel rohkem ruumi
Eratunni suurim erinevus suure klassiga võrreldes ongi see, et kogu tähelepanu on ühel lapsel.
Kui laps ei saa millestki aru, ei pea ta kartma, et teised ootavad või et tund peab edasi minema. Saab võtta järgmise näite. Võib proovida uuesti. Võib teha väikese pausi ja läheneda asjale hoopis teistmoodi.
Samuti saab õpetaja palju paremini aru, mis lapse jaoks tegelikult keeruline on. Võib-olla tundub esmapilgul, et laps ei oska lugeda, aga lähemalt vaadates tuleb välja, et ta loeb sõnu küll, kuid ei saa tekstist hästi aru. Või tundub, et matemaatika valmistab raskusi, kuigi tegelikult on probleem selles, et ülesande sõnastusest on keeruline aru saada.
Sellised nüansid võivad suure klassi tempos kergesti märkamata jääda.
Üks-ühele tunnis saab õpetaja aga kogu tunni üles ehitada selle konkreetse lapse järgi. Kui laps vajab rohkem kordamist, saab seda teha. Kui ta saab asjast kiiresti aru, saab edasi minna. Kui talle sobib paremini mänguline lähenemine, saab õppimist selle kaudu toetada.
Meie eratundides vaatame esimesel tunnil ka seda, millisel arengutasemel laps parasjagu on ja millised oskused vajavad rohkem tähelepanu. Seejärel saab edasised tegevused vastavalt lapse vajadustele üles ehitada. Lähenemine ei pea olema kõigile ühesugune, sest lapsed ise ei ole ühesugused.
Eratund ei tähenda, et lapsel on midagi halvasti
Sõna „eratund“ võib mõne vanema jaoks kõlada nii, nagu peaks lapsel olema mingi tõsine õpiraskus. Tegelikult ei pea see üldse nii olema.
Mõni laps vajab tuge ainult mingis kindlas valdkonnas. Teine vajab enne kooli rohkem harjutamist, et uude keskkonda enesekindlamalt minna. Kolmas saab koolis küll hakkama, kuid vajab rohkem väljakutset, sest tavapärased ülesanded on tema jaoks liiga lihtsad. Ja vahel vajab laps lihtsalt täiskasvanut, kes oskab tema õppimise viisi märgata ning sellele vastavalt tegutseda.
Oluline on ka see, kuidas lapsega tema oskustest räägitakse. Kui laps kuuleb pidevalt ainult, et ta on „väga tubli“, ei pruugi ta saada aru, mida ta tegelikult hästi tegi või kuidas edasi areneda. Oleme sellest kirjutanud lähemalt ka artiklis „Miks „väga tubli“ pole edasiviiv tagasiside“.
Lapse arengut toetab palju rohkem konkreetne tagasiside: mida ta märkas, millise lahenduse leidis, milles pingutas või mida võiks järgmisel korral teisiti proovida. Nii hakkab laps tasapisi ka ise oma õppimist mõistma, mitte ainult ootama, et täiskasvanu ütleks, kas tulemus oli hea või halb.
Eriti oluline on märgata raskusi enne, kui need suureks kasvavad
Sõna „eratund“ võib mõne vanema jaoks kõlada nii, nagu peaks lapsel olema mingi tõsine õpiraskus. Tegelikult ei pea see üldse nii olema.
Mõni laps vajab tuge ainult mingis kindlas valdkonnas. Teine vajab enne kooli rohkem harjutamist, et uude keskkonda enesekindlamalt minna. Kolmas saab koolis küll hakkama, kuid vajab rohkem väljakutset, sest tavapärased ülesanded on tema jaoks liiga lihtsad. Ja vahel vajab laps lihtsalt täiskasvanut, kes oskab tema õppimise viisi märgata ning sellele vastavalt tegutseda.
Oluline on ka see, kuidas lapsega tema oskustest räägitakse. Kui laps kuuleb pidevalt ainult, et ta on „väga tubli“, ei pruugi ta saada aru, mida ta tegelikult hästi tegi või kuidas edasi areneda. Oleme sellest kirjutanud lähemalt ka artiklis „Miks „väga tubli“ pole edasiviiv tagasiside“.
Lapse arengut toetab palju rohkem konkreetne tagasiside: mida ta märkas, millise lahenduse leidis, milles pingutas või mida võiks järgmisel korral teisiti proovida. Nii hakkab laps tasapisi ka ise oma õppimist mõistma, mitte ainult ootama, et täiskasvanu ütleks, kas tulemus oli hea või halb.
Mõnikord vajab laps lihtsalt kedagi, kes usub temasse
Õppimise juures ei ole oluline ainult see, mida laps oskab. Sama oluline on see, mida ta endast arvab.
Kui laps on mitu korda proovinud ja saanud vastuseks, et ta tegi valesti, võib ta üsna kiiresti hakata vältima olukordi, kus ta võiks eksida. Ta ei tõsta kätt. Ta ei proovi esimesena. Ta ütleb juba enne ülesande alustamist, et ta ei oska.
Üks-ühele tunnis on võimalik seda ringi natuke teistmoodi üles ehitada.
Kui laps saab rahulikult proovida ja eksimine ei ole suur asi, tekib võimalus uuesti proovida. Kui ta saab millestki aru, mida ta enne ei osanud, tekib väike eduelamus. Ja selliseid väikeseid kogemusi kogunedes võib muutuda ka lapse suhtumine iseendasse.
„Ma ei oska“ võib ühel hetkel muutuda „ma ei oska veel“.
See on päris suur erinevus.
Millal võiks siis eratundi kaaluda?
Kindlasti ei ole olemas ühte kindlat hetke, mil kõik lapsed peaksid eratundi minema. Pigem tasub vaadata oma last.
Kui laps hakkab mõnda ainet vältima, ütleb pidevalt, et ta ei saa hakkama, kulub kodustele ülesannetele ebamõistlikult palju aega või tundub, et ta vajaks koolis rohkem individuaalset tähelepanu, võib üks-ühele tund olla üks võimalus olukorda rahulikumalt lahendada.
Aga sama hästi võib eratund sobida lapsele, kes tahab rohkem õppida ja areneda ning vajab lihtsalt keskkonda, kus saab liikuda enda tempos.
Kõige olulisem ei ole tegelikult küsimus, kas laps „vajab eratundi“.
Parem küsimus on: kas lapsel oleks abi sellest, kui keegi saaks temaga õppimise ajal päriselt tema tempos olla?
Kõigil lastel ei ole vaja rohkem survet
Vahel vajab laps rohkem harjutamist.
Aga vahel vajab ta lihtsalt rohkem aega, rahulikumat selgitust või teistsugust viisi, kuidas asjast aru saada.
Ja mõnikord on vaja lihtsalt seda, et keegi märkaks, kus laps parasjagu on, mitte ei võrdleks teda pidevalt ülejäänud klassiga.
Chingly eratunnid Tartus ongi mõeldud selleks, et laps saaks õppida individuaalselt ja talle sobivas tempos. Tundide sisu saab kohandada vastavalt lapse vajadustele ning vajadusel saab ka vanem soovitusi, kuidas lapse arengut kodus toetada.
Kui tunned, et sinu laps võiks sellisest lähenemisest kasu saada, saad eratundide kohta lähemalt lugeda meie eratundide lehelt.
Sest vahel ei ole lapsel vaja rohkem pingutada.
Tal on vaja, et keegi võtaks korraks tempo maha ja tuleks talle järele.
Lisa kommentaar